Head tavad:
Meestuttavad peaksid olema oma lahkunud sõbra naisele abiks matuse korraldamise, eriti siis kui lesel pole sugulasi, kes teda abistaksid.
Osa perekondi ei saa matuse korraldamisel hakkama töökoha abita. Meeldivam oleks, kui firma, ettevõte või organisatsiooni esindaja ise küsiks, kas leinajad vajavad abi.
Hea oleks ennem matusebüroosse pöördumist lähedastega läbi arutada põhilised matusega seotud küsimused: kas soovitakse traditsioonilist või urnimatust? Kas matusetalitus tuleb ilmalik või kiriklik? Kas ja millist transporti vajate? Millist muusikat eelistate matusetalitusel?
Olles saanud matusekutse, jäetakse, kui vähegi võimalik, kõik isiklikud toimetused kõrvale ja olenevalt sugulus- või sõprusastmest, pakutakse oma abi. Püüdke seda teha nii lihtsalt ja loomulikult kui võimalik.
Iidne tava nõuab, et surnust ei räägita halba.
Perekonnas jäetakse kõik erimeelsused ja solvumised kõrvale (kui neid oli) ning arutatakse kõik matusega seonduv viimse detailini läbi, enne kui matusebüroo poole pöördutakse.
Nõuanded ja soovitused:
Oluline on avatud ja aus suhtlemine.
Vältige segadust – rääkige tõtt, vältige valet. Valetades te last ei säästa. Laps võib veel rohkem haiget saada.
Paljud surmaga seotud tseremooniad ja rituaalid aitavad meil aru saada sellest, mis on juhtunud.
Säilitage igapäevane rutiin. See aitab hoida turvalisust surmajuhtumi läbi ebaturvaliseks muutunud maailmas.
Leevendage lapse süütundeid ja hirme oma või teiste pereliikmete võimaliku surma pärast.
Leinas last aidates rääkige ja püüdke ka laps rääkima saada. Kui te ei oska vastata, võibki talle öelda, et te ei tea. Lapsele tuleb anda aega juhtumi läbitöötamiseks. Vestlused olgu nii pikad kui laps tahab. Enne on hea lapselt küsida, mida ta teab või arvab. Hea on vaadata perekonnaalbumit.
Väikesed lapsed väljendavad oma leina ka mängudes. Vanemaid võib see hirmutada, kuid neid mänge tuleb aktsepteerida, sest lapsed teevad mängides ja joonistades sama, mis täiskasvanud rääkides.
Meelespead:
Matusepäevaks tuleb koostada ajakava, kuhu tuleb märkida:
•Matusetalituse aeg,
•See, kas pärast talitust minnakse lahkunu elukohast läbi,
•Sõidukite kasutamine või soov läbida teatud vahemaa jalgsi,
•Kalmistul kuluv aeg,
•Peiede pidamise koht ja kestus.
•Matusetalituseks lastakse trükkida sobivate sümbolitega laululehed. Laulude valikul peaks arvestama seda, et viisid oleksid tuntud, siis saavad kõik peielised neid kaasa laulda.
Allikas: Suur perenaise käsiraamat (2007), Laste ja Noorte Kriisiprogramm.
…
Asjaajamised, millest pole pääsu:
Kuigi pärast lähedase surma ei pruugi ametlik asjaajamine meeldegi tulla, on vaja sellega kindlasti tegeleda, et end hilisematest probleemidest säästa.
Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivaski sõnul tuleb inimese surmast teavitada kindlasti võimalikke võlausaldajaid, sest juba enne pärimistunnistuse saamist on võimalik alustada läbirääkimisi potentsiaalselt päritavate võlgade täitmiseks.
«See on oluline seetõttu, et lepingujärgsete nõuete arvestamine ei peatu isiku surmaga, näiteks lisanduvad laenulepingu järgsed intressid jne,» selgitas ta.
Kohustuste olemasolul võib potentsiaalne pärija asuda neid täitma enne pärimistunnistuse kätte saamist. Pangaesindaja sõnul tagab lepingu õigeaegne «ülevõtmine», et pärimistunnistuse saamisel ei oota pärijat näiteks üllatavalt suureks muutunud laenumakse või ilma elektrita korter.
Probleemid elatise ja pensioniga:
«Samuti on oluline informeerida surmast ka isiku suhtes kohustusi omavaid isikuid, sest kohustus võib olla isiklik ja sellisel juhul võib tekkida vajadus pärast surma saadut tagasi maksma hakata,» rääkis Siilivask. Ta tõi näiteks riigilt surnule makstud pensioni või ka elatise, mis on määratud varasema kohtumäärusega «See on ka isiklik ja pärijatel nende summade saamiseks õigust pole,» märkis Siilivask.
Juhul, kui inimene võis saada pensioni välisriigist, tuleb tema surmast teavitada ka vastavat saatkonda. «Meie riigi kontekstis võib olla oluline võta ühendust Vene Föderatsiooni Suursaatkonnaga,» tõi ta näite. Lähedase lahkumisest tuleb informeerida ka kindlustusseltse ja kohtuväliseid menetlejaid (politsei, mupo). «Aga ka kohtutäiturit, kui tead, et pärijale oli näiteks määratud liiklustrahv või täituril on täitmisel määrus, mis on seotud isikliku kohustusega (nt seesama elatis). Mõlemad ei ole päritavad ja menetlused lõpetatakse,» rääkis ta.
Pärandist loobumine:
Kui inimene ei soovi pärida, siis on pärandist loobumiseks vaja informeerida ka notarit. «Loobuma peab sellisel juhul kogu suguvõsa, aga seda võib teha ühise avalduse alusel ja sellisel juhul on kulu alla 100 euro,» rääkis Siilivask.
Notarite Koja tegevdirektor Eve Strangi sõnul loetakse pärand vastuvõetuks juhul, kui pärija kolme kuu jooksul pärast pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest teadasaamist pärandist ei loobu.
Pärandist loobumiseks tuleb pöörduda notari poole. Loobuda saab üksnes kogu pärandiosast, millele pärijal on õigus. Kui pärimisest loobutakse, läheb pärandiosa sellele isikule, kes oleks pärinud siis, kui pärandist loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist. Kui isik on pärandist loobunud, ei saa ta oma otsust enam muuta.
«Esineb eksiarvamusi, et kui ei ole soovi pärida, siis ei pea pärija midagi tegema ning nii vabaneb ta ka pärandaja kohustustest. Selline võimalus oli tõesti kuni 2009. aastani, mil jõustus kehtiv pärimisseadus,» rääkis notar. Praeguse pärimisseaduse järgi on nii, et kui pärija midagi ette ei võta ehk ei esita notarile pärandist loobumise avaldust, siis on ta pärast loobumistähtaja möödumist pärandi vastu võtnud.
Lepingute ümbervormistamine:
«Lähedastel tasub kõigepealt üle vaadata lepingud esmavajadusteks vajalike teenuste osutajatega (erinevad kommunaalteenused, elekter, telekommunikatsiooniteenused) ning vajadusel lepingud lõpetada või ümber vormistada,» soovitas Eesti Telekomi pressiesindaja Raigo Neudorf.
Eesti Energia teenindusosakonna juhataja Eve Vuksi sõnul tuleb pärast lähedase surma sõlmida uus leping juhul, kui samas kohas jätkub elektritarbimine. «Selleks palume uuel tarbijal anda meile võrgulepingu ja elektrilepingu sõlmimise soovist teada, sest surma korral ei lõpe lepingud automaatselt, vaid lähevad üle senise lepingupartneri üldõigusjärglasele,» selgitas ta.
Võrguleping vormistatakse ümber näitudega, mis kehtivad lepingu lõppemise hetkel, mistõttu tuleb fikseerida arvestinäit juhul, kui tarbimiskoht ei ole veel kauglugemisele üle viidud. Kauglugemise korral saame näidu ise süsteemi kaudu kätte.
Uute lepingute sõlmimine on tasuta, selleks kontrollitakse üle senise lepingupartneri surma fakt. Kui pärast inimese surma edasist elektritarbimist ei toimu, siis peaksid lähedased Eesti Energiat sellest teavitama, et saaks kokku leppida voolu sulgemise tarbimiskohal. Pärast voolu sulgemist lõpetatakse võrguleping, elektrilepingut eraldi lõpetada ei ole vaja. «Surnud isiku nimel oleva lepingu alusel koostatud arvete tasumise eest vastutab pärija,» ütles Vuks.
Allikas:
25. aprill 2015
http://tarbija24.postimees.ee/3167919/asjaajamised-millest-parast-lahedase-surma-pole-paasu
